Kas tehisintellekti võib vedaja kontrollimisel usaldada?
Jah, tehisintellekti (AI) võib vedaja kontrollimisel usaldada, kui me ei sunni seda oletama: ettevõtte andmed peavad pärinema registritest ja vedaja dokumendid tuleb päriselt üle kontrollida, ka need, mis on võõrkeeles.
Seda olukorda tunneb iga ekspedeerimisettevõte. Reede pärastlõuna, koorem peab teele minema ja vedaja on uus. Keegi kleebib tema poliisi ChatGPT-sse ja kirjutab: „kontrolli mulle see firma üle“. Hetke pärast saab ta kena, korrastatud vastuse. Kõik klapib.
Ja siit algavad kahtlused, millest valdkonnas räägitakse üha valjemini. Mis juhtus dokumendiga, mille me just kellelegi saatsime? Kust vestlusrobot teab, et luba kehtib? Mida me näitame kindlustusandjale, kui see koorem kaob?
Need on head küsimused. Need puudutavad aga dokumentide kleepimist tavalisse vestlusrobotisse, mitte iga AI kasutamist. Vahe on umbes sama suur nagu küsimusel tuttavale „kas oled sellest firmast midagi kuulnud?“ ja registriväljavõttel.
Tavaline vestlusrobot ja kontrollitööriist
Vestlusrobot, nagu ChatGPT, Gemini või Claude, vastab selle põhjal, mida me sinna kleebime, mida ta on varem õppinud ja mida ta parasjagu internetist leiab. Kui ta kirjutab, et vedajal on luba, ei tea me, kas ta vaatas registrisse, sattus juhuslikule lehele või pani lihtsalt kokku lause, mis kõlab hästi. Isegi kui ta annab lingi, on raske hinnata, mis päevast see teave pärineb.
TLSafe’i ehitasime teisiti, sest juhime ise ekspedeerimisettevõtet ja teame, mida viga maksma läheb. Meil koosneb kontroll mitmest etapist ja mitmest allikast:
- Ettevõtte andmed ja KM-staatuse hangib süsteem registritest ja asutustest 27 ELi riigis, AI neid ei tuvasta.
- AI kontrollib vedaja dokumente: veoluba, vastutuskindlustust (CMR Insurance) ja kindlustusmakse tasumise tõendit.
- Arvutamise, numbrite võrdlemise ja reeglite järgi hindamise teeb tavaline programm, mis teeb seda homme täpselt samamoodi nagu täna.
AI ei hinda seega, kas ettevõte on usaldusväärne. Ta kogub dokumentidest teavet: mis kuupäevani poliis kehtib, kellele see on väljastatud, milline on kindlustussumma. Küsimusele, kas sellest piisab, vastab süsteem kindlate reeglite järgi.
Sellega asi ei piirdu. Kolme dokumendi teavet võrdleb süsteem omavahel ja ettevõtte andmetega. Ta kontrollib, kas poliis on väljastatud samale ettevõttele, keda me kontrollime. Samuti kontrollib ta, kas kindlustusmakse on tasutud poliisis märgitud kontole, sellises summas ja sellise tähtajaga, mis poliisist tulenevad.
Dokumentides olevaid kontonumbreid võrdleb ta Poola käibemaksu „valge nimekirjaga“ (ametliku Poola käibemaksukohustuslaste ja nende pangakontode nimekirjaga). Küsimus on lihtne: kas vedaja konto kuulub tõesti vedajale ja kindlustusandja konto kindlustusandjale. Kui ülekanne läks mujale, on näha, kelle kontole.
Iga neist dokumentidest võib eraldi võetuna paista laitmatu. Lahknevus ilmneb alles siis, kui need kõrvuti asetada, ja käsitsi kontrollimisel jääb selleks tavaliselt ajast puudu.
Kas vedaja saatis selle, mida palusime?
Vedaja Leedust, Rumeeniast või Saksamaalt saadab dokumendid oma keeles. Ekspedeerija näeb kindlustusandja logo, summat ja kuupäeva ning eeldab, et tal on ees kindlustusmakse tasumise kinnitus. Kuid see võib olla kindlustusandja arve ehk tõend, et makse tuleb tasuda, mitte et see on tasutud. Samamoodi võib poliisi asemel saabuda pakkumine või üldised kindlustustingimused.
Kahju korral ei ole kindlustusandja sellise lünga suhtes leebe. Kui tellimuse dokumentatsioonis on maksekorralduse kinnituse asemel arve, on raske kaitsta väidet, et kontrollisime poliisi tasumist. Võib jääda kahjuhüvitiseta.
Seepärast alustab TLSafe kõige lihtsamast küsimusest: kas see on üldse dokument, mida me palusime. Kui maksekinnituse asemel saabub arve ja poliisi asemel pakkumine, peatab süsteem kontrolli ja palub õiget faili. Dokumendi keelel pole siin tähtsust.
Järgmine samm on sisu. AI kontrollib dokumenti selles keeles, milles see on väljastatud, ja näitab olulisemaid sätteid tõlkes originaali kõrval. Ekspedeerija ei pea oskama leedu keelt ega kleepima poliisi lõike tõlkeprogrammi, et näha, mida kindlustuskaitse hõlmab ja millise summa ulatuses. Tal on originaal ja tõlge kõrvuti, seega ta teab, mille oma otsusega kinnitab.
Ette tuleb ka muudetud poliise
On veel üks asi, mille kohta keegi eriti ei küsi. Kindlustusandjate nõuded keskenduvad tavaliselt sellele, kas dokument on olemas ja kas see kehtib. Seda, kas dokumenti pole muudetud, nad tavaliselt ei küsi. Muudetud dokumente aga lihtsalt tuleb ette: juurde kirjutatud kuupäev, parandatud summa, teise kirjatüübiga üle kirjutatud number.
Seepärast pöörab TLSafe’i AI iga dokumendi puhul tähelepanu ka sellele, kuidas see välja näeb. Ta otsib kolme asja:
- muutmise jälgi: juurde kirjutatud kuupäevi, muudetud summasid, üle kirjutatud numbreid, ülejäänud dokumendist erinevat kirjatüüpi või joondust,
- märgiseid nagu „KOOPIA“ või „NÄIDIS“ ning veobörside vesimärke, mis näitavad, et tegemist ei ole vedajalt saadud dokumendiga,
- väärtusi, mis on sama dokumendi eri lehekülgedel omavahel vastuolus.
Muutmise jälg summa, kuupäeva või numbri juures annab tulemuse EI OLE OK ning aruanne kirjeldab, mis kahtlust tekitas.
Me ei väida, et AI tabab iga võltsingu. Küll aga vaatab ta iga dokumenti ühtviisi tähelepanelikult, mitte ainult siis, kui miski äratab kahtlust.
Aga kui AI eksib?
Ta võib eksida ja seda ei saa ausalt välistada. Seepärast on süsteem seadistatud nii, et kahtluse korral see peatub, mitte ei oleta.
Kui skaneering on kehv ja AI pole kindel, on väli aruandes selgelt märgitud.
Puuduvad andmed ei anna kunagi tulemust OK.
Pigem peatame asjatult hea vedaja mõneks minutiks, kui laseme läbi probleemi, mis lõpeb koorma kaotuse või hüvitisest keeldumisega.
Ausalt tuleb vaadata ka käsitsi kontrollimist. Trükiviga registrikoodis, vahele jäänud register, leht, mis ei laadinud, nädala tagune kuvatõmmis. Kahekümnenda vedaja puhul samal päeval juhtub see lihtsalt. Ka inimene eksib, ainult keegi ei näe seda, sest käsitsi kontroll näib alati täielik.
Ekspedeerijad kasutavad AI-d juba praegu, sageli ettevõtte teadmata
Sellest teemast ei saa mööda minna. Ekspedeerija, kes peab kontrollima leedukeelset poliisi ja kelle koorem ootab rambi juures, haarab selle järele, mis on käepärast. Enamasti on selleks tasuta ChatGPT, Gemini või Claude erakontol. Sinna kleebib ta poliisi, loa, mõnikord kogu kirjavahetuse vedajaga.
Ettevõte ei tea sellest sageli. Ta ei tea ka, millised dokumendid ja kuhu on jõudnud. Sellest ei jää mingit jälge ega ole ettevõttel mõju sellele, mis nende dokumentidega edasi juhtub.
Ainuüksi keeld ei muuda siin palju, sest vajadus ei kao. Võõrkeelset dokumenti tuleb ikka mõista ja aega jääb ikka puudu. Mõistlikum on anda inimestele tööriist, mille on valinud ettevõte ise. Siis on teada, kes dokumente töötleb ja millistel tingimustel, sest neid kirjeldavad kasutustingimused ja privaatsuspoliitika. Ning iga kontroll jätab aruande ettevõttesse, mitte vestluse kellegi erakontole.
Mis jääb alles kahju korral
Kuni koorem kohale jõuab, ei küsi keegi, kuidas vedajat kontrolliti. Küsimused algavad kahjuga. Kuvatõmmis vestlusest vestlusrobotiga aitab siis vähe, sest sellelt ei ole näha, mida kontrolliti, millal ja milliste reeglite järgi.
Pärast TLSafe’is tehtud kontrolli jääb alles PDF-aruanne kontrolli kuupäeva ja kellaajaga ning tulemusega viies valdkonnas: ettevõtte andmed, KM-staatus, veoluba, vastutuskindlustus (CMR Insurance) ja kindlustusmakse tasumise tõend. Jaluses on märgitud AI juhiste, hindamisreeglite ja süsteemi versioonid. Vaidluse korral saab näidata, milliste reeglite alusel tulemus tekkis.
Aruande lisame tellimuse dokumentatsiooni juurde. Me ei garanteeri, et aruanne otsustab iga kindlustusandjale esitatud nõude, sest see sõltub poliisi tingimustest ja kahju asjaoludest. Küll aga annab see vastuse esimesele küsimusele, mis siis esitatakse: mida kontrolliti ja millal.
Kuus küsimust tööriista hindamisel
Pole tähtis, kas ütleme, et AI „aitab“ või et ta „kontrollib“. Oluline on, kas on teada, millel tulemus põhineb. Enne kui usaldad mõnda tööriista, ka meie oma, küsi:
- Kes tuvastab ettevõtte andmed: süsteem, mis hangib need registritest ja asutustest, või AI, mis paneb kokku vastuse?
- Kas tööriist tunneb ära, et vedaja saatis mõne muu dokumendi kui selle, mida palusime?
- Kas see saab hakkama võõrkeelse dokumendiga ja näitab tõlget originaali kõrval?
- Kas see võrdleb dokumente omavahel ja pöörab tähelepanu muutmise jälgedele?
- Mis juhtub, kui midagi ei õnnestu kinnitada, ja mis jääb pärast kontrolli tellimuse dokumentatsiooni?
- Kas selle tööriista valis ettevõte või kasutab iga ekspedeerija oma?
Lõpliku otsuse teeb inimene. Tulemus OK või EI OLE OK on registritel ja dokumentidel põhinev vihje, mitte kohtuotsus. Ekspedeerija tunneb vedajat, koormat ja klienti. Ja kui mõni poliisi säte tekitab kahtlusi, helistab ta kindlustusandjale.
AI ei tee otsust tema eest. See võtab temalt üle andmete ümberkirjutamise, tõlkimise ja võrdlemise ehk selle osa tööst, kus on kõige kergem eksida.